Õppeprotsessi ettevalmistus

1. Selgitab välja, analüüsib ja üldistab õpperühma õpi- ja erivajadusi, lähtudes sihtgrupi arenguvajadustest ning juhindudes valdkonna arengust.


Kompetentsi tõendamine:   Enne koolitust on kohtumine tellija esindajaga, kellega koostöös valmib koolitusprogramm. Võimalusel kasutan eelintervjuude tegemist, alati saavad osalejad enne koolitust eelkirjad koos ettepanekuga kirjutada oma ootustest koolitusele.

Viide tõendusmaterjalile:  Kõik toimuvad koolitused on unikaalsed, igaks koolituseks valmistan ette just sellele grupile mõeldud koolitusprogrammi ja õppematerjalid.
Näiteks tellija kiri, kus ta esitab koolitussoovi:

Soovime oma keskastme juhtide jaoks korraldada koolituse, mis hõlmaks järgmisi punkte: 

  • Töötajate värbamine – mille järgi töötaja tööandjat valib?
  • Erinevused erinevate generatsioonide vahel
  • Töövestluse läbiviimine – mida küsida, mida mitte?
  • Info konfidentsiaalsus
  • Uute töötajate sisseelamise toetamine
  • Probleemide ennetamine/märkamine, millal sekkuda, millal mitte?
  • Ebameeldivatest otsustest teavitamine
  • Töötajate arendamine ja motiveerimine, sh arenguvestluste läbiviimine
  • Tiimitunde hoidmine

 Koolitus on planeeritud veebruarikuuse. Osalejaid on ca 10. Koolituse soovime korraldada ... ja aega planeerida 4 tundi.

Seejärel võtsin kliendiga ühendust ja rääkisime, et nii palju teemasid me sellesse aega ei saa planeerida. Koostatud koolitusplaan on lisatud järgmise kompetentsi juurde.

2. Koostab väljundipõhiseid õppekavasid, lähtudes sihtgrupi õpivajaduste analüüsist ja kavandab ressursid õppekava elluviimiseks.

Kompetentsi tõendamine:   Koolituse ettevalmistus algab pakkumiskutse saamisest või tellijapoolsest vastavast kirjast. Sageli on koolituste eesmärgid seal ebamääraselt sõnastatud, on soovitud lühikesele ajale liiga palju teemasid. Sellises olukorras selgitan koolituse tellijale milline õpiväljund on realistlik.  Koolitusprogrammi koostamisel toetun kliendi ootustele ja arvestan osalejate varasemate koolituste ja kogemustega. Oluline on luua planeeritud õpiväljundile vastav koolitusprogramm. Kui õpiväljundiks on uued teadmised, on sobiv kasutada loengut, kui õpiväljundiks on uued oskused, on kindlasti vajalik koolitusele planeerida harjutamine, nende harjutuste analüüs ja tagasiside andmine osalejatele.

Viide tõendusmaterjalile: Koolituse loomine algab pärast õpiväljundi selgitamist ja kokku leppimist tellijaga. Koolitusprotsessis muudan vajadusel koolituse ülesehitust, et arvestada osalejate vajaduste ja võimetega.

Eelmises punktis oli toodud kliendiootus ja arutelu tulemusena valminud pakkumine:
Koolituse teemad ja oodatavad tulemused
• Soojendus – osalejate avamine ja häälestamine suhtlemise teemadele, ootuste selgitamine.
• Suhtlemisprotsess kui tervik – usaldussuhte ja kontakti loomine, selge suhtlemine ja
infovahetus, kontakti lõpetamine. Interaktiivne lühiloeng, näiteid nii tööintervjuu juhtimise, tagasiside ja erinevate probleemide lahendamise protsessist.
• Selge eneseväljendamine – oskus selgelt enda nimel oma seisukohti välja öelda. Lühiloeng, grupiharjutus.
• 3- osaline minateade – kuidas anda edasiviivat tagasisidet töötaja enesehinnangut
puudutamata ja talle vastutust andes. Lühiloeng, individuaalne harjutus, grupiarutelu. Seda oskust on hea kasutada igapäevast tagasisidet andes, arenguvestlust juhtides, probleemide ennetamisel ja vajadusel probleemidesse sekkumisel.
• Aktiivne kuulamine – interaktiivne lühiloeng, harjutamine kolmikutes, analüüs. Aktiivne kuulamine on oluline oskus kõikides suhtlemisolukordades, kus teemad on osalejate jaoks olulised (tööintervjuu, erimeelsused, arenguvestlused.
• Juhi erinevad suhtlemisolukorrad – kuidas õpitud oskused aitavad tööintervjuu juhtimisel, uute töötajate vastuvõtmisel meeskonda, probleemide märkamisel/ennetamisel, keerulistel teemadel rääkimisel, arenguvestluste läbiviimisel. Grupiarutelu.
Koolituse tulemusena teadvustavad osalejad suhtlemisoskuste olulisust kui juhi olulist töövahendit heade koostöösuhete loomisel, hoidmisel ja arendamisel ning on harjutanud nende oskuste

3. Valmistab ette konkreetse koolituse sisu ja metoodika, lähtudes sihtgrupi ja õpperühma vajadustest ja õppekavas fikseeritud õpiväljunditest ja varasemast tagasisidest.  Loob koolituse sisu ja uuendab/kaasajastab seda pidevalt.

Kompetentsi tõendamine:   Koolituse sisu ja metoodika valik algab küsimusest – mis on koolituse eesmärk, kus ollakse praegu ja milline ajaline ressurss on meil eesmärkide saavutamiseks. Saades nendele küsimustele vastused alustan koolituse ettevalmistamist ja sobiva metoodika valimist. Alati võtan arvesse varasematel koolitustel saadud tagasisidet.

Viide tõendusmaterjalile:  Koolitusprogrammid on pidevas muutumises, täiendan neid uuemate lähenemiste ja harjutustega. Olen palju kasutama hakanud coachingu põhimõtteid.

Tutvustan siinkohal 2-päevase videotreeningu programmi.

Igaks koolituseks koostan just sellele sihtgrupile sobiva koolitusprogrammi. Kui teen DiSC koolitust juhtidele või õpetajatele, on need erineva lähenemisega ja näidetega. Ka on erinevad rõhuasetused. Juhtide koolitustel on fookus meeskonna arendamisel, eesmärgistamisel, nende sisemise motivatsiooni tõstmisel. Õpetajate koolitustel on oluline rääkida grupiprotsesside kasutamisest klassis autoriteedi saavutamiseks. Koolis "meie" tunde loomine on äriettevõttest erinev - õpetajate töö on justkui personaalsem, ei nähta koostöö kohti ega tunnetata iseenda rolli kooli maine kujundamisel.

4.  Koostab ja/või kohandab õppematerjale, lähtudes õppekavast ja või koolitusprogrammist, teema käsitlemise loogikast ning õppekeskkonna võimalustest. Viitab korrektselt allikatele, arvestades autoriõigusi.


Kompetentsi tõendamine:  Koolitustel kasutatavad õppematerjalid on kas väga põhjalikud (palju uut informatsiooni ja teoreetilisi seisukohti, see oli eelkõige oluline õppejõu töös Tartu Ülikoolis) või siis pigem kõige olulisemat infot sisaldavad ning piisavalt ruumi oma mõtete ja kommentaaride lisamiseks.  Juhtide ja õpetajate koolitustele valmistan ette infolehed ja töölehed, kus on just seda sihtgruppi kõnetavad näited ja sõnavara.

Viide tõendusmaterjalile:  Koolitusmaterjalid valmivad peale programmi koostamist ja kooskõlastamist Tellijaga. Kui koolitan üksi, valin olemasolevatest materjalidest need, mida saan kasutada ja vajadusel täiendan ja muudan neid.  Suhtlemisoskuste koolituste infolehed ja töölehed on valminud läbi aastate erinevate kaaskoolitajatega koostööd tehes. Vahel on nii, et seal ei ole enam võimalik kellelegi viidata. See on ühislooming, mida kõik võivad kasutada. Tavapäraselt iga koolitaja lisab oma logo ja kujunduses muudab vastavalt teiste materjalide stiilile. Oleme sellisel viisil ka omavahel kokku leppinud, et ühisloomingut võime kasutada viitamata (näiteks aktiivse kuulamisoskuse infoleht). Kui on infoleht koostatud teise koolitaja poolt, viitan sellele alati infolehe jaluses. Kui materjal on koostatud kirjanduse põhjal, on alati seal viide allikale. Stressi- ja ajajuhtimise koolitusmaterjalid on mul valminud väga suure hulga erineva kirjanduse põhjal. Sellisel juhul lisan koolitusmaterjali ka kasutatud kirjanduse loetelu.