Grupiprotsesside kavandamine ja juhtimine

1.  Suhtlemistreeningu ettevalmistamine grupiprotsessi arvestades.

Kompetentsi lühikirjeldus: Nõustab koolitusgrupi komplekteerimist, planeerib koolitusprogrammi grupiprotsesse juhtivaid tegevusi ning tagab füüsilise keskkonna sobivuse.

Kompetentsi tõendamine:  Koolitusgrupi komplekteerimisel me omalt poolt klienti nõustada ei saanud. Neil oli koolitus juhatajate asetäitjatele planeeritud. Küll aga arutasime ühiselt tellija esindaja ja kaastreeneriga koolituse eesmärki ja jõudsime ühisele arusaamale, et kõige efektiivsem on videotreeningu läbiviimine, sest vaja oli arendada keeruliste konfliktolukordadega toimetuleku oskusi. Andsime ka soovituse koolituskoha valikuks. Koolitusprogrammi loomisel olid grupiprotsessid kogu aeg fookuses, teadlikult kasutasime vaheldumisi interaktiivseid lühiloenguid ja erinevaid gruppi kaasavaid harjutusi. Valmistasime ette vastavad infolehed ja töölehed. Ka teooria esitlemisel planeerisime gruppi aktiivsena hoida, neile küsimusi esitades ja näiteid küsides. Planeerisime selleks aja, jagasime omavahel rollid. Koolitusruumis olid toolid ringis, et luua ühtsustunnet ja vältida laudadest tulenevat barjääri. See andis ka võimaluse toole vajadusel ümber asetada ja ruumi vastavalt vajadusele kujundada. Lauad olid seinte ääres, kus grupid said harjutuste tegemisel oma mõtted mugavalt kirja panna.

Viide tõendusmaterjalile:
  Ettevalmistused andsid võimaluse koolitusega soovitud suunas liikuma hakata ja eesmärgiks seatud tulemused saavutada. Olime valmis vastupanuks ja selleks olid ka kindlad tegevused planeeritud, mida siis teeme, kui grupp kaasa ei tule. Koolitusruumis ringis asetsevad toolid tekitasid osalejates esialgu mõningase üllatuse, nad olid harjunud loenguid kuulama ja laua taga istuma. Selgitasime, miks sellel koolitusel on ruum just sel viisil loodud.

2.  Grupiprotsessi juhtimine suhtlemistreeningu käigus.

Kompetentsi lühikirjeldus:  Arvestab grupiprotsessidega ja juhib neid suhtlemis-treeningu käigus. Loob füüsiliselt, emotsionaalselt ja vaimselt turvalise keskkonna. Korraldab tervikliku ja kohase soojenduse, mis fokusseerub igale indiviidile, grupile ja teemale. Aktiviseerib gruppi arutelude, ajurünnakute ja harjutustega. Aitab grupiliikmetel ületada tutvustavate mudelitega seotud vastupanu, normaliseerides, julgustades, gruppi kaasates jne.

Kompetentsi tõendamine:  Grupiprotsessi juhtimine oli meil kogu koolituse ajal tähelepanu all. Tegime ka programmis muudatuse, kui tajusime grupi passiivsust ja vastupanu. Koolitus algas häälestumisega, tutvustasime end koolitajatena, avasime oma kogemusi ja rääkisime, kuidas suhtlemisoskused on meid elus aidanud. Seejärel sai igaüks võimaluse end lühidalt tutvustada. Et tuua sisse isiklikku tasandid, palusime igaühel öelda midagi ka isiklikku. See tekitas rõõmsat elevust – paljud on koos töötanud üle 10 aasta ja nüüd kuulsid nad teineteisest seda, millest varem juttu pole olnud (mõni hobi, harrastus, muudatus elus). Meil oli kaastreeneriga varasemalt kokku lepitud, kumb pöörab tähelepanu teooria esitlemisele ja kumb grupile ning nende kaasamisele. Kui üks esitas teooria, siis teine aktiviseeris gruppi. Algul oli osalejatel teiste kuuldes oma mõtete välja ütlemine raske, nii mõnigi soovis seda võimalust mitte kasutada. Teda me ei survestanud, kui teised olid rääkinud, andsime talle uuesti sõna. Kuna osalejatest üks osa olid vene keelt emakeelena rääkivad inimesed, siis oli esialgu neil eesti keeles rääkimine pingutust nõudev. Koolituse korraldaja sõnul saavad nad kõik eesti keelega hakkama, neil on vaja keele kasutamise kogemust ja julgustust. Mina kasutasin siis oma vene keelt, tehes seda veidi puisemalt kui muidu – et luua mudel – mis siis et kõik pole grammatiliselt õige, oluline, et ütled oma mõtted välja, küll teised aru saavad. Teiseks koolituspäevaks oli see tõrge ületatud. Pauside ajal käisin osalejatega suhtlemas, tehes seda nende emakeeles ja julgustasin eesti keelt kasutama, öeldes, et võtke seda kui võimalust keelt harjutada. Keelebarjääri aitasid ületada ka mõned naljad, mida enda kohta rääkisin.

Viide tõendusmaterjalile:
Koolituse algul kasutasime sõltuvusfaasi – lõime koostöökokkulepped ja usaldusõhkkonna. Kui tekkisid vastuseisud, käsitlesime neid koheselt ja julgustasime vaatamata kõhklustele ja vastuseisule harjutusi kaasa tegema, innustasime vähemalt proovima. Selgitasime, et olemegi tulnud õppima, kui kohe välja ei tule, siis proovime uuesti. Paaris harjutustes andsime võimaluse olla koos ühes emakeeles rääkivatel osalejatel. Nii said nad omavahel harjutada ja arutada emakeeles. See kehtis ka videoharjutuste läbiviimisel. Usun, selline suhtumine vähendas oluliselt pinget ja tekitas kaasa mõtlemise ja tegemise soovi.

Koolituse algus, koolituse eesmärkide ning kokkulepete tegemine


Tutvumisring, sissejuhatus


 

Esimene harjutus „kohtumised“ juhendamine


Koolituse eesmärkide sõnastamine 


Programmis muudatuse tegemine, gruppide loomine, grupiharjutuse juhendamine, eesti ja vene keele ristkasutamise näide, arutelu suhtlemisoskuste kasutamise üle grupis, koostöö teise treeneriga